Социально-методический центр поддержки СО НКО Московской области

• 1. Peetri kõvik — I maailmasõja-aegsed Vene vägede kindlustusvööndi (rajatud 1912-18) tunnelid ja nende esised kaeved.Tänapäeval seisavad tühjalt ning pakuvad pelgupaika nahkhiirtele.
• 2. Padise klooster / mõis — Padise kloostri rajasid 14. sajandil tsistertslaste ordu mungad. Коос vaheaegadega ehitati kloostrit kokku üle 200 aasta. Sõdade tagajärjel vajus klooster varemeisse, restaureerimistöödega alustati 1930-ndail. Praeguseks на Harjumaa silmapaistvaima arhitektuurimälestise keskaegsest sisustusest säilinud Harju-Risti kirikus asuv 14. saj. kirikukell (Eesti vanim) ning haruldane Kolgata grupp, mida eksponeeritakse Niguliste kirikus.
• 3. Ülgase fosforiidikaevanduse rikastusvabrik — 1920-ndatel avatud fosforiidi rikastusvabrik, mis asub tollase fosforiidikaevanduse jalamil. Suleti pärast põlengut 1938. aastal ning hüljati ka koheselt. Uus vabrik ja kaevandus avati Maardu mõisa juures.
• 4. Kolga mõis — Siin, suursuguses Kolga mõisas, saate tunnetada salapärasust ja iidset hõngu. 1230. aastast kuulus Kolga mõis tsistertslaste ordule. 1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III Kolga ja selle ümbruse kuulsale Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie’le.Kolga mõis sai oma praeguse väliskuju 1820. aastatel, mil eelmine hoone ehitati põhjalikult ümber stiilseks klassitsistlikuks paleeks. 17. sajandi lõpust 2014 aasta suveni on mõis kuulunud ühele ja samale aadlisuguvõsale — Stenbockidele. Vaatamata sellele, et suur osa hooneid on veel renoveerimata, jätab mõisakompleks praegugi suursuguse mulje.
• 5. Aru koolimaja — Aru koolimaja ehitati aastal 1887, mis oli algselt mõeldud Keeri-Karijärve jahipiirkonna staabina, kuid väidetavalt ei leidnud see kunagi sihtotstarbelist kasutust.1892. Аастал хакас печать тегуцем валлакоол, мисс хильджем муудети министериумикооликс. Kooli menukamad aastad olid 1950-1951, mil seal õppis 58 last. Kuna Aru jäi linnadest liiga kaugele, siis kahanes ka õpilaste arv ning 1963. aasta kevadel kool suleti.
• 6. Annikoru tankla — Legendaarne tankla Annikorus, mis väärib tähelepanu sellepärast, et oli aktiivses kasutuses aastatel 1986-1994 ning selle omanik oli Saksamaalt pärit, mis tundub uskumatiu — NSV Liidlaneus salamidas pärit.
• 7. Kärevere sild — Õnnetu ajalooga jõeületuskoht, kus kehtib hästi ütlus: mis sitasti, см. Uuesti. 1923. aastal tekkis lõigule esimene ujuvsild, mis asendati 1928. raud-betoon sillaga, mis varingu tagajärjel asendati järgmisel aastal ajutise puidust sillaga. 1938. aastal ehitas Soome firma raudbetoonist jätkuvtalasilla, mis II maailmasõja ajal 1941. aastal purustati. 1945. alates käis transport taas üle puidust silla ning 1956. rajati soomlaste ehitatud silla sammastele uus sild.1995. konstruktsioonihinnangu järel otsustati selle kõrvale 1999. aastal rajada uus sild, kust kulgeb ka praegune ülesõit.
• 8. Trepimäe pioneerilaager — 1950-ndatel kerkinud uhke kompleks, spordiväljakute, söökla ja majutusruumidega, kus on põnev ringi vaadata.
• 9. Kukulinna mõis — Mõis, mille ajalugu ulatub 1553. aastasse. Mõisal asub ka mitmeid kõrvalhooneid ning vanemad generatsioonid võivad ehk mäletada seda kohta kui hea ja populaarse ujumiskohana.Alates 2013. aastast seisab см. Aga eravalduses ning hooldamata kujul.
• 10. Нарвское производство Криенхольми — Нарва йыэль, линнаст вейди кыргемал, асуб кахе астангуга юга, мис кунаги оли Европа веерохкейм джуга. Nüüd on joa astangud enamasti kuivad, vaid suurvee ajal lastakse neile liigvett. Астангут вахель на Кренхольми сааре. XIX sajandil ehitati joa äärde kuulus Kreenholmi Manufaktuur, mis tollel ajal oli Vene impeeriumi suurim vabrik. 1913. aastal töötas siin üle kümne tuhande inimese.Vabriku ümbrusesse kujunes kompaktne tööstusarhitektuuri kompleks, kuhu kuulusid vabrik, haigla, tööliste kasarmud, direktorite majad, парк Криенхольми. Hooned on ehitatud inglise stiilis, пунасест теллискивист.
• 11. Sirgala kaevandusasula — Ida-Virumaa väljasurnud kaevandusasula, kust on viimase paarikümne aasta jooksul lahkunud enam kui tuhat elanikku. Täna на Sirgala kortermajades aastaringselt elamas alla 20 inimese.
• 12. Viivikonna kummituslinn — Viivikonna valmis 1955.аастакс. Ehitajateks olid saksa sõjavangid, keda rakendati ehituses ka mujal Eestis. Sealne kaevandus suleti 1974. aastal, peale seda hakkasid sealt inimesed lahkuma — läksid otsima tööd, õnne ja kodu mujalt. Arvatakse, et hiilgehetkedel elas Viivikonnas üle 9000 inimese. Kuid tuleb tunnistada, et Viivikonna pole vaid kummitustele koduks. Tänase seisuga arvatakse Viivikonnas olevat veel 90 elaniku. Viivikonna на ülimalt populaarne just oma teise nime poolest — Kummituslinn. Nagu ikka, paljud külastajad räägivad oma kogemustest — просто nendest ebaloomulikest kogemustest.
• 13. Mäetaguse mõisa kabel (Розенитный кабель) — Mäetaguse mõisast 3 kilomeetrit loodes kõrge künka tipus paikneb von Rosenite neogooti stiilis matusekabel. Historitsistlik, viilkatusega paekiviehitis, ehitatud 1874. aastal.
• 14. Нарва-Йыэсуу kuursaal — Aastatel 1881-1882 ehitati Narva linnapea Адольф Ф. Hahni kinnistule tema projekti järgi esimene kuursaali hoone, mis oli puidust ehitis uhkete pitsornamentidega. Kuursaal hävis täielikult tulekahjus 1910.аастал. Uus barokkmotiividega juugendstiilis kuursaal ehitati 1912. aastal Peterburi arhitekti Marian Lalewichi projekti põhjal. Kuursaalis asus raamatukogu, piljard, restoran, salongid, 60-kohaline hotell. Klaaskupliga suures saalis toimusid kontserdid ja ballid. Teises maailmasõjas sai hoone tugevaid purustusi. Peale sõda taastatimerepoolne hoone osa, kus tegutses kultuurimaja, postkontor ja raamatukogu.
• 15. Peressaare asundusküla — Peressaarde rajas noor Eesti Vabariik 1930.aastail Konstantin Pätsi uusasunduste programmi raames ühe kuulsaima ja edukama uusasunduse. Аастатель 1933–1937 раджати синна умбес 130 асундусталу. Küla на nüüdseks üsna välja surnud, kuid omal ajal oli см. Suur küla kahe poe, tellisevabriku, parkali ja koolimajaga. Peresaare koolis õppis parimatel aegadel 170 õpilast. Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 3 inimest.
• 16. Virtsu vasall-linnus — Pärineb 15. sajandist, linnusemüürid on rekonstrueerimise käigus, asub maanteest (Alexela tanklast) 400 m kaugusel, plain ääres.
• 17. Kõmsi õigeusu kirik — Uhke mahajäetud kirik, maanteest 200 м. Virtsu suunas asuvad tee ääres 1.-2. sajandist pärinev kerge ligipääsetavusega tarandkalmed.
• 18. Karuse raudteejaam — Яам кунагисел Виртсу-Рапла-Таллинн raudteeliinil, külastajaid kostitatakse perenaise kohaloleku korral kohvi ja koogiga.
• 19. Lihula linnus — Pärineb 13. sajandi keskpaigast, linnus on mahajäetud alates Liivi sõja (1558-1583) lüüasaamisest.
• 20. Kasari vana sild — 1904. aastal rajatud raudbetoonsild oli oma 307,8 m pikkusega omal ajal kõige pikem sild kogu Euroopas ja Venemaal.
• 21. Veski talu pukktuulik — Ainuke ehedalt säilinud erakordselt suur ja mõningaid erandlike lahendusi sisaldav tüüpiline pukktuulik Eestis, maanteest 150 m kaugusel (raskesti märgatav).
• 22. Allakukkunud lennuk Kullis — Oled jõudnud lennukini, mis on alla kukkunud möödunud sajandil Matsi randa ning seejärel todud Kulli kiigeplatsile.
• 23. Калли Апостлик-õигеусу кирик — Кирику варемед, юлгемад саавад куластада ка варисемисохтликку торни.
• 24. Kurese küla — (20 km kaugusel suuremast maanteest), arhailine küla, kus toimuvad 27. juulini väljakaevamised, küla on jäänud puutumatuks maaparandusest ning selle suurem osa elanikest küüündisentsu; lähistel on vaatamisväärsustena lisaks Soontagana maalinn, Mihkli tammik ja Mihkli kirik.
• 25. Pööravere mõis — 1905. aasta ülestõusu käigus põletatud mõisa varemed, mälestuskivi maailmakuulsa teadlase, tori hobuse tõuaretaja ning antud mõisa omanik A. T. von Middendorffi auks.
• 26. Kurgja talumuuseum — Väärikas talukompleks (ilmestab tolleaegset elustiili jõukamas võtmes), talus kasvatatakse kodumaiseid loomatõugusid, asub maanteest 3 km kaugusel.
• 27. Pulli kiviaja asulakoht — Eesti vanim teadaolev inimasula, mis pärineb kiviajast.
• 28. Pärnu vana haigla — Пярну вана хайгла — Пярну вана хайгла, пярну линна куммитусмая.
• 29. Kosmonautika Puhkekeskus -.. Kosmonautika puhkekompleksi «Vzmorje» ehitamist hakati kavandama Джуба 1960ndatel Asukohaks valiti NSVL lääneranniku kõige päikesepaistelisem Пайк Kohalikud hakkasid salapärast нин nende jaoks suletud paika kutsuma peagi kosmonautide suvilaks NL teenekate teadlaste kõrval olevat Siin OMA suvesid veetnud kosmonaudid..Legendid räägivad, et siinsete metsade parimaid marja- ja seenekohti olevat tundnud ka maailma esimene naiskosmonaut Валентина Терешкова. Lisaks majutushoonetele оли külastajate tarbeks ehitatud suurejooneline klubihoone, тол ajal uhkeim ujumisbasseiniga Saun, MIS kõik tundusid тол ajal kohalikele elanikele muinasjutuna … Tänaseks на OSA sellest renoveerituna kasutuses, ага Suurem OSA seisab kasutuna Nõukogude ajast saadik (puhkehooned, бассеин, saunamaja JA Tereškova Maja)
• 30.Lanksaare talu — Ringi sõprustalu Lanksaare ja sellenimeline küla asub Pärnumaal, Saarde vallas, Läti piiri ääres ja on üks suurimaid maaveise kasvatamise talusid Eestis, üks suurimaid põlistalusid.
• 31. Vanamõisa mõis — Võrdlemisi uus mõis, mis rajati 17. sajand, kuid mis on see-eest tihti omanikke vahetanud. Hetkel seisab tühjana.
• 32. Nõukogude armee kasarmu- ja elamislinnak — Nõukogude liidu aegu 50-ndatel kerkinud armee linnak, mis teenindas Põima külje all asunud ulatuslikku taristut.Tänapäeval leiab koht kasutust ehk vaid граффити armastajate ning linnalahingute harjutusalana.
• 33. Kunda mõis — Kunda mõisat (saksa k Kunda) на острове 1443. aastal. Koht on saanud nime Gundiste järgi, kellele mõis oli keskajal läänistatud. 1770tel aastatel püstitati Kunda mõisa varaklassitsistlik peahoone, mille külg- ja keskosa olid kahekorruselised. 19. sajandil püstitati mõisa hulk kõrvalhooneid, sh mitmeid stiilseidistoritsistlikke ehitisi. Mõisa peahoone on varemetes, samuti suur osa kõrvalhooneid.
• 34. Lehtse mõis — Varaseimad teated Lehtse mõisast (saksa k Lechts) pärinevad 1467. aastast. Arvatavasti 19. sajandi alguspoolel püstitati mõisa lihtne ühekorruseline kivist peahoone. Sama sajandi lõpul ehitati hoone põhjalikult ümber neogooti stiilis. Lisatud hooneosal olid astmikviilud, teravkaaraknad ning võimas viiekorruseline sakmelise rinnatisega torn. Kaasajal on hoonest säilinud vähesed varemed — peale keldrite on alles praktiliselt ainult pilkupüüdev massiivne torn, ülejäänu on hävinud (lammutatud).Mõisahoone ümber on näha vaid üksikuid müürijuppe.
• 35. Aavere mõis — 19. sajandil ehitatud uusgooti stiilis mõis, mis kuulub Eesti kaunimate mõisate hulka. Hoone hüljati 1996. aastal pärast tulekahjut ning jäi varemetesse.
• 36. Kõo mõis — Asub Pilistvere kihelkonnas ning on rajatud 1670ndatel. Baroksest, kivist mõisast sai peale Põhjasõda riigi mõis. Mõisa peahoone valmis 1774. aastal ning on säilinud enam-vähem algsel kujul. Kõrvalhooneid seevastu on säilinud vähe.Тяхелепану! Тегемист на эравалдуриге! Sisenemine lubatud vaid juhul, kui saad omanikuga jutule ja ta sisse kutsub.
• 37. Iglesiase-Aneti ausammas — Kui Anett Armin 2007. aastal Eesti Ekspressi kõige tühisemate kuulsuste edetabelis juhtpositsioonile tõusis, teatas preili, et tema ei ole tühine inimene, sest jest tühisized. Seepeale otsustas ETV «Erisaade» koostöös Kolga-Jaani vallavalitsusega Anetile Kolga-Jaani Populariseerimise eest ausamba püstitada.Ausamba eelarve oli 100 Eesti krooni, monumendi valmistamiseks kasutati betooni ja mahakantud plastmannekeeni, mis roosaks võõbati. Tühisuse ausammas avati 18.10.2007 Kolga-Jaani vallamaja ees. Praegu asub kuju kõrvalises kohas katlamaja kõrval.
• 38. Rõika peeglivabriku kompleks — Rajati 1794. aastal. 19. sajandi algul töötas vabrikus üle 500 inimese ning aastatoodang oli umbes 32 000 peeglit. Kuna toodang läks ekspordiks, siis põhiliselt сказал конец peeglist imetleda venelased, rootlased ja lõuna-ameeriklased.Tehas sulges uksed 1914. aastal. Puitsammastega aidahoone на tänaseks hävimas ning ka vesiveski on jäetud ajahamba purda.
• 39. Tänassilma õigeusu kirik — Tänassilma õigeusu kirik ehk Tänassilma Arsenios Suure kirik ehitati 1897-1898 arhitekt Vladimir Lunski projekti järgi. Алатес 1998г. Аастаст на кирикухооне в муинсускайце все. Hüljatud õigeusu kirik, otse Viljandi-Tartu maantee ääres, mis kaks korda aastas ärkab ellu. Nimelt kirikut kasutatakse endiselt hingedepäevadel ja teisel jõulupühal, mil peetakse kontsertmõtisklusi.
• 40. Вильянди лоссиваремед — Ordulinnuse kohal asus eestlaste Viljandi muinaslinnus, mis rajati hiljemalt viikingiajal. Kõige varasemalt на главной улице Henriku Liivimaa kroonikas. Linnuse vallutamisel polnud algselt edu ei Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, latgalite ega liivlaste vägedel. Vastuseis lõpetas kokkulepe, mille kohaselt sakalased andsid piirajatele pantvange ja lubasid tulevikus ristiusu Wastu võtta. 1217. аастал риаласед ага киннитасид ома выйму нинг пиги эхитасид ордувеннад синна ка ома кирику.Peale orduvastast ülestõusu õnnestus riialastel seeolijad alistada. Kivilinnuse ehitamist mainiti esmakordselt 1224. aastal, seejuures oli tegu Liivimaa suuruselt teise kivilinnusega Riia järel. Hiljem on linnuse korduvalt alistanud Vene, Rootsi ja Poola väed ning pideva madina tõttu oli linnus 1611. aastaks purustatud.
• 41. Kärstna mõis — Kärstna mõisa oli rüütlimõis Helme kihelkonnas, mis rajati 1678. aastal. Umbkaudu kilomeetri kaugusel mõisast edelas / läänes asub tolleaegsete omanike AnreITE rajatud mõisakalmistu koos perekonnakabeliga, mis restaureeriti vahemikus 2010-2013.Kalmistul asub lõvi kujuga ausammas Генрих Рейнхольд фон Анрепиле.
• 42. Järvakandi mõis — Järvakandi mõis oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas ning pärineb aastast 1485. 1905. aastal maha põletatud hooneid taastas Aleksander von Harpe, kuid peahooneni j ta paraudnudnudnudnudku euid 1920. aastal lasi mõisa uus omanik Отто фон Таубе hooneid kõrgklassitsistlikus stiilis ümber ehitada, tehes Järvakandi mõisast ühe suurejooneliseima klassitsistliku stiili näite Eestis. Praeguseks на säilinud osa mõisahoone müüre.
• 43. Keava mõis — Keava mõis oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas. Mõis on ühtedel andmetel rajatud aastal 1486, teistel andmetel aga vähemalt 60 aastat varem. Võta siis kinni, kellel õigus on! См. На aga kindel, et mõisahoone 1905. aasta ülestõusu ajal maha põletati ning hiljem algsele lähedaselt taastati. 1950ndatest на mõis aga taas varemeis. Leia mõisahoone lähedalt ka vana tuuliku vare!
• 44. Varbola Jaanilinn — Varbola Jaanilinn, üks suurimaid Muinas-Eesti linnuseid pärineb 1212.аастаст. 580 m pika ja 10 m kõrguse valli tarvis tuli kohale vedada ja paika laduda laias laastus 10000 kuupmeetrit paekivi. Tulemus oli aga tööd väärt — linnust ei ole kordagi tormijooksuga suudetud vallutada! Ei saanud tast jagu Novgorodi vürst Mstislav Uljas, taanlased ega ka leedukad. Viimati oli linnus kasutusel Jüriöö ülestõusu päevil, 15. – 17. sajandil leidis õu kasutust kalmistuna.
• 45. Eidapere raudteepeatus Lelle-Pärnu raudteel — Jaam rajati1926. aastal ning sealt sai alguse Eidapere-Järvakandi tööstusraudtee.Торфяники на säilinud 2 perrooni — üks madal standardne kiviperroon ja teine ​​550mm kõrgune puitperroon.
• 46. Maidla mõis nr 1 — Maidla mõis oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas. Алгселт Maydellidele kuulunud mõis vahetas 17.-20. sajandi keskpaigani korduvalt omanikku, kuni 1950. aastal rajati sinna Maidla lastekodu. Härrastemajas asunud lastekodu suleti 2012. aastal.
• 47. Maidla mõis nr 2 — Üks Eesti viiest Maidla nimelisest mõisast. Mõisa baroki stiilis peahoone on ühekorruseline ja väike, kuid stiilne.Ehitatud 18.sajandi lõpul. Peale võõrandamist kolis peahoonesse kohalik kool, mis tegutses umbes 1970.aastani. Hiljem oli hoonel veel mitmeid funktsioone, olles kasutuses nt. majandikontori ja toidupoena. Kahjuks puhkes 1985.aastal tulekahju, mis muutis peahoone varemeteks.
• 48. Mõniste endine Pajukõrts — Pajukõrts ehitati 19. saj ning kuulus Mõniste mõisa alla. Kasutusel oli nii postijaamana, sigalana kui väetisekuurina. Postijaamas olid olemas söömis- ja ööbimisvõimalused.Postijaama pidaja Александр Хеннинг vedas laiali posti, kohtukutseid ja kaupa. Samas töötas ka kaks postipoissi, kes vedasid posti jalgratastega. Hoones oli ka lehmalaut, lehmi umbes 70. Hiljem ehitati juurde karjaköök, kus oli piimajahutus- ja pesuruumid. Kui Mõnistesse loodi 1948. aastal esimene sovhoos Sangar, siis kasutati hoonet mõnda aega põllutehnika hoidmiseks. Hiljem aga ka vilja ning kartulit, juurvilja ja viljaseemet. Kui on huvi, siis samas kõrval üle tee asub ka Mõniste mõisa park, kus kasvab 44 liiki puid-põõsaid ja lendab 3 kaitsealust nahkhiireliiki!
• 49.Niitsiku küla bussipeatus / puidutsehh / vesiveski — Tere tulemast maailmakuulsa bussipeatuse juurde! Bussipeatust on mainitud ka näiteks ajalehes The Guardian. Kahjuks ei too niivõrd vahva bussipeatus aga külasse elanikke juurde ja nii on alles jäänud vaid mõned üksikud elanikud. Куй сул на хетк эга, асту лаби ка кулас пайкнева вана пуидуцеххи я vesiveski juurest. Veski on varisemisohtlik — ei soovita sisse astuda! Puidutsehhis võid julgemalt ringi jalutada.
• 50.Vana-Nursi mõis — Jääb vähem kui kilomeetri jagu suurest maanteest kõrvale. Mõis loodi 1688. aastal, Von Hezbergide omandusajal 1860tel aastatel ehitati mõisa esinduslik neorenessanss-stiilis peahoone. Teise maailmasõja järgselt oli mõisakompleks nõukogude raketibaasi käsutuses. Ajalooliselt Võru-Valga maanteelt viis mõisasüdamesse paarisaja meetri pikkune sirge sihitee. Kaasaegne tee on raskemini leitav, sest nõukogude sõjaväeobjekti asukoht тули хойда салаты.
• 51.Сулби кохвик — Кесет Сулби асулат пайкнеб вана кауплюс, мисс сейсис касутуна 1993. Ааста сюгисест куни 2016. Ааста сувениры куи синна колинуд ноор пере отсутас раскусте киусте кохвику раджада, мисс на тянукенудекс куни. Perenaine on alati heas tujus ning räägib kohalikust elust-olust lähemalt!
• 52. Meremäe vaatetorn — Tere tulemast Setomaale! Kunagi peeti Petseri linna Kagu-Eesti pealinnaks ning kogu kohalik kultuur ja rahvas keerles selle ümber, kuid kuna erinevate regide tulemusena on Eesti-Vene piir nüüdseks selline, et Eesti pooleleääatikesea medusea säibasi, säibasi saudioutsa, säibasi, säibi, säiba kuida, säiba, säibi, kuid. ».Seal toimuvad väga tihti Seto Kuningriigi päevad kohalikud aktivistid on loonud päris suure ja kokkuhoidva seltsielu — noored saavad teha sporti ja osaleda muusikalaagrites, memmed kooväing selalineüorn
• 53. Lindora bussipeatus — Bussipeatus, mille roll ei ole olla vaid märk tee ääres, kus inimesed ootavad — см. На olnud aastasadade vältel oluliste teede ristumispunkt ning eelmisel sajäbauhtemäste üks tüks tüks.Et traditsioon ei kaoks, peetakse печать игал sügisel suurejoonelist laata, kus üritatakse järgida vanasid traditsioone ning soositakse käsitöölisi ja vanavaramüüjaid.
• 54. Audla mõis — Оценка посетителей Audla mõisast (saksa k Hauküll) pärinevad 1464. aastast. 17.-18. sajandil kuulus mõis von Vietinghoffidele, alates 1798. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni aga von Buhrmeisteritele. Mõisa ühekorruseline varaklassitsistlik peahoone on ehitatud 1805. aastal. Poolkelpkatusega hoone eripäraks на erakordselt kõrge esimene korrus ning kolm ovaalsaali.Vähesed kõrvalhooned ei paiknenud mitte peahoone läheduses, vaid sellest 150-200 meetrit lõuna pool, teisel pool väheldast teed omaette kompleksina. Mõisa peahoonesse kolis võõrandamise järgselt kool, mis tegutses seal 1970ndate aastateni. Praegu on hoone eraomandis.
• 55. Laidunina tuletorn — Laidunina endine tuletorn oli algselt mõeldud Liivi lahe põhjaosas orienteerumiseks. Historitsistlikus stiilis tuletorn on ehitatud tüüpprojekti järgi, mille autoriks võib pidada sõjaväeinsener Александр Яронит.Maakivist esimene korrus on kuusnurkse põhi- plaaniga, ümara kujuga ülaosa on punasest tellisest. 26-митрин тулеторн коос тининдушонете комплексига сай валмис 1907. aastaks. Mõne aja pärast selgus, et tuletorni asukoht on valesti valitud ja selle seadmed paigutati ümber Kübassaare poolaarele ehitatud puidust tuletorni. 1920. aastal seati tuletorn ja teenindushooned jälle töökorda ning tuletorn näitas valgust 1924. aastani. Olles tuletornide hulgas erandlik на Laidunina arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.
• 56. Lööne möis — Lööne mõisat (saksa k Köln) на улице esmamainitud 1489. aastal. 16.-17. sajandil kuulus mõis pikalt von Pollidele. 1698. аастал омандасид мыйза фон Вьетингхоффид, келлелт та сиирдус фон Гюльденштуббеде нинг хильем фон Веймарнид Валдусс. 1791. aastast kuni 19. sajandi teise pooleni kuulus mõis taas von Güldenstubbedele; hiljem kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Buxhoevdenite valduses. Mõisa ühekorruseline kõrgel soklil paiknev peahoone on ehitatud 18.sajandi lõpus. 1864. aastal ehitati hoone põhjalikult neogooti stiilis ümber. Siis lisati hoonele veidi eenduv kahekorruseline keskosa koos lameda astmikviiluga. Селест аджаст pärinevad ка тихеда jaotusega inglisepärased aknaraamid. Mõis on eravalduses. Kõrvalhooneid ei ole säilinud.
• 57. Kõljala möis — Keskajast pärineva mõisa alad olid von Buxhoevedenitele läänistatud juba 13. sajandil; hiljem loodud mõis (saksa k Köljall) oli von Buxhoevedenitele omanduses kuni 16.sajandi alguseni. Алатес 1677. аастаст кулус моис фон Остен-Сакенитель. Nemad püstitasid 18. sajandi lõpul mõisa ka tänini säilinud peahoone, liites sellesse vanemate kivihoonete osi. 1840. aastal siirdus mõis taas von Buxhoevedenite aadliperekonna valdusse, kes ehitasid mõisahoone keskosa kahekorruseliseks ja lisasid talle nelja sambaga ning astmikfrontooniga pilkupüüdva Historitskuseliku. Mõisaparki piiravale aiale lisati tollal kolm kaaravadega klassitsistlikku väravaehitist. Kaasajal на neist säilinud vaid üks.Buxhoevedenitelt 1919. aastal võõrandatud mõisahoones tegutses kuni 1955. aastani kodumajandus- ja põllutöökool. Mõisahoone restaureeriti 1980. aastal kohaliku kolhoosi poolt. Kaasajal на mõis eravalduses.
• 58. Kasti mõis — Kasti mõis (saksa k Kasty) sai iseseisva üksusena alguse 1720tel aastatel, mil ta eraldati naabruses asuvast Muratsi mõisast. 18. sajandi algul kuulus mõis von Güldenstubbedele. Hiljem oli ta pikka aega von Saß’ide suguvõsa omanduses. 1906. aastast kuni võõrandamiseni 1919 oli mõisa omanik Axel von Buxhoevden.Mõisa kivist peahoone ehitati ühekorruselise ehitisena algsel kujul arvatavasti 18. sajandi lõpul. 19. sajandil ümber ehitatud hoone rekonstrueeriti taas ulatuslikult 20. sajandi algul, mil talle lisati kolmnurkfrontoonidega neoklassitsistlikud juurdeehitused ning hoone tehti osalt kahekorruseliseks. Enamik mõisa kõrvalhooneid on ümber ehitatud ja funktsiooni muutnud.
• 59. Kaare 3 — Kasarmuhoone.
• 60. Kohtu 7a — Vana leivakombinaat.1935. аастал раджасид эттевытйад Хеймар Адфельдт и Васили Лайнер прэгузе тööстушооне кескоса кохале колмекорруселисе яхувески. 1938. Аастал ламмутати Кохту танава джоонел асунуд Апостлику Шигеусу Веннасте Сельци майя я тоотмишунет пикендати вабаненуд руми арвелт тэнавани. Sama palju laiendati veskit ka krundi sügavuses. Kogu kompleks ehitati korruse võrra kõrgemaks. 1939. aastal pandi seal käima pagaritöökoda, mis töötas 1999. aastani. Seejärel erastati osaliselt riigile kuulunud Kuressaare leivakombinaadi varad ja tagastati õigusjärgsetele pärijatele, перекондаделе Папп я Каху.Пяраст седа на комбинате куулунуд вахетануд миту корда оманикку, Кохту 7а пайкнев тööстушооне когуни 6 корда.
• 61. Maantee seniitraketidivisjon — Maantee külla paigutati 1950. aastate teisel poolel Saaremaale toodud õhutõrjeraketipolgu nr. 74907-A üks õhutõrjerakettide S-75 divisjon. Selle isikkoosseis paigutati Maantee külas asunud kasarmutesse, mis 1940. — 1941. aastal olid ehitatud 315. tornpatarei sõjaväelinnakuks. Sõrve poolaare tipus maantee külas paiknenud divisjon koosnes raadiotehnilisest ja stardipatareist ning juhtrühmast.Stardipatareis oli kuus S-75 «Волхов» — tüüpi õhutõrjerakettide stardiseadeldist, mis asusid angaarides ehk hoidlates ringikujuliselt ümber tsentraalposti. Rakettide tabamiskaugus oli 56 км, tabamiskõrgus 0,1 куни 30 кмэтрини.
• 62. Йоу! Maakad — Hoone Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi ja Käesla-Karala-Loone maanteede ristil.
• 63. Kiipsaare tuletorn — Tuletorn rajati selleks, et abistada orienteerumisel ning hoiatada poolaare ümber asuvate ohtude eest.Esimene puidust kolmetahulise tüvipüramiidi kujuline tuletorn ehitati sama poolaare põhjapoolsele Undva ninale I Maailmasõja ajal. Peatselt leiti aga Veeteede Ametis, et tuletorn peaks paiknema hoopis Uudepanga lahe teisel kaldal. 1933. aastal ehitati Harilaiule Kiipsaare nukale sihvakas raudbetoonist tuletorn. Torn värviti musta-valge vöödiliseks ja laternaruum mustaks. 1992. aastal tuli kustutati ja tuletorni karjäär jätkus päevamärgina. 2009. aastal lõppes seegi. Kiipsaare näol на тегемисте 20.sajandi tuletornide hulgas ühe kuulsaimaga. Kaugel inimasustusest, looduslikult maalilises kohas, Vilsandi rahvuspargi Territooriumil paiknev tuletorn on kuulsust kogunud, kui Eesti oma Pisa torn — algselt umbes 100 m kaugusele rannast ehitatudõtänõtasn Pikka aega uudistajaid ligi tõmmanud viltune torn otsustas aga 2008. aastal taas sirgeks muutuda — lainetus oli asunud nüüd maapoolsest küljest pinnast õgvendama.Kiipsaare tuletorn tegi kandva osa Sulev Keeduse mängufilmis «Somnambuul».
• 64. Tagaranna piirivalvekordon — Umbes 1980. aastal ehitatud uus Tagaranna kordon: radarijaam, vaatlustorn Tagaranna külas. Lähedal asub ka 1917 ehitatud Ninase rannakaitsepatarei nr 46 (koordinaadid: suurtükk nr. 1-58 ° 32, 653N ja 022 ° 12, 331E; nr. 2- 58 ° 32, 672N ja 022 ° 12, 284E; nr. 3- 58 ° 32, 650N и 022 ° 12, 234E; № 4-58 ° 32, 612N и 022 ° 12, 234E.)
• 65.Jõiste õhutõrjedivisjon — Kompleks koosneb mitmetest lagunenud hoonetest, mida võib leida liikudes peahoonest simple poole.
• 66. Laiuse ordulinnuse varemed — 14.-15. sajand rajatud linnus, mis hävis osaliselt tulekahjus 1620-ndatel ning ülejäänu Põhjasõja alguses. Hüljatuna на см. Aga seisnud Põhjasõja lõpust alates.
• 67. Jõgeva aleviku kultuurimaja — Kuigi objekti enam pole, sest 2016. aastal süütamise järel 2017. aastal objekt lammutati, siis mahajäetud hooneid on naaberkruntidel veelgi.
• 68. Omedu kalurikolhoos — Üks põnevamaid mahajäetud kolhoosi hooneid. Тегемист на 1980-ndatel kerkinud hilismodernistliku näidiskalurikolhoosiga, mille ruumides ekseldes ei suuda kõigil juhtudel aru saada, mis on ruumi võimalik kasutusala.
• 69. Adavere mõisa ait-kuivati ​​- 18. sajandi lõpu barokkehitis, ENSV aegses kastmes.
• 70. Kärevere raudteejaam — Kärevere raudteejaam Türi-Võhma liinil ehitati eelmise sajandi algkümnendeil punast tellist ja paekivi koos kasutades.Хоун на граниидистском соклиге. Hea kättesaadavuse tõttu sobiv geoloogiahuvilistele fossiilide ja paekasutusega tutvumiseks.
• 71. Kirna mõis — 18 сен. teises pooles rajati Kirnasse esinduslik kivist valge mõisahoone, mis paistis mäe otsast kaugele, kuna tol ajal polnud maja ümber veel kõrgeid põlispuid. Kuuldused mõisapargi positiivsest mõjust on levinud ka Eestist väljapoole. Шалфей на основе külastajate grupid Euroopast, aga käidud on isegi Brasiiliast ja Tiibetist. Парк на аватуд iga päev kõigile soovijatele.
• 72. Meossaare kabel — Türi valla Meossaare külas asub Kabala mõisa endiste omanike von Vietinghoffide neogooti stiilis kabel ja aed. Арватавасти на кабель раджатуд я матмиси алустатуд 19. sajandi keskel või teisel poolel. Aegade jooksul на matusepaik rüüstatud ja lõhutud.
• 73. Grünewaldide perekonna kabel — Esna mõisast läheb rada umbes 1 km kaugusel asuvasse kabelisse keset metsa. Kabeli uksed on lahti ning nende kohal seisab Grünewaldide perekonna vapp.
• 74. Prääma mõis — Tõeliselt mahajäetud ja metsa kasvanud endine mõisahoone Paide külje all, mida on kasutatud ka lastekoduna. Alates 1990. aastast on seisnud tühjana.
• 75. Mündi mõis — Kenal paekivi paljandil asuv puitmõis, mis kerkis 18. sajandi lõpul. Viimaste plaanide järgi on plaanitud lammutada, ehk viimane võimalus näha Mündi mõisahoonet. Türi rongid: Türi sümboliks kujunenud iganenud tehnoloogial töötavat auruvedurit saab näha raudteeületuskohas.
• 76. Вана куивати — Вана куивати.
• 77. Vanad rongid — Võib kaeda ja näha vanema generatsiooni ronge ja vaguneid.
• 78. Хельме кирик — Helme kiriku ehitusajaks на пакутуд XIII-XV саджандит. Oma asukoha tõttu на Helme pea alati Eestimaad tabanud sõjamasina tallata olnud. Helme kirikuhoonele sai saatuslikuks teine ​​maailmasõda. 1944. aasta 21.septembril tabas kirikut saksa kaugelaskekahuri mürsk. Mürsk lõhkes orelis, õhusurve liigutas torni alustalasid ja kallutas selle viltu.Samal sügisel kukkus torn alla lõhkudes katust ja kiskudes maha seina.
• 79. Elamu Valga linnas (Kuperjanovi 12) — Üks suurimaid enne Esimest maailmasõda Valgas ehitatud elamuid, mis on säilitanud oma algse välisilme ühes omapärase juugendliku fassaadidekooriga. Hoone on ehitatud omaaegsele Valga hambaarstile Julius Goerlzile.
• 80. Kastolatsi Rõõmukuulutamise kirik — Maakivist, kellatorni ja viie kuppeltorniga kirik valmis 1873 Kastolatsi külas, mille järgi hakati nimetama ka когудуст.Джуба 1951 Оли toimunud koguduse viimane jumalateenistus, millele polevat tulnud ühtki koguduseliiget.
• 81. Kuigatsi mõisa häärber / koolimaja — Leia üles Kuigatsi mõisa häärber, mis on olnud ka koolimaja. Kui on tahtmist, siis uuri ka teisi mõisahooneid nt kuivati, pesuköök, käsiait, tuuleveski, meierei jne. Кохапеал на талли джурес ка легенда, куидас неид кыйки лейда.
• 82. Pilkuse küla taluhoone koos kõrvalhoonetega — Kruusateel, mis liigub Rõngu-Kanepi-Otepää teelt Nüpli suunas.Jääb umbes-täpselt 4,7 km teelõigu keskele.
• 83. Lota mõisa hooned — Asuvad Lota oja ja Laatre jõe ääres, kõrval Lota bussipeatus. Hoonetest võid leida peahoone, samas kõrval kuivati-ait (aastast 1907) ja laut, высокий, kuur (?). Kaugemal näha сауна varemed ja üle tee на jäänud kunagi moonakate maja ning meierei.
• 84. Laatre 5-korruseline kortermaja — 1970ndatel Laatre sovhoosi töötajatele ehitatud kortermaja, mida praegu kasutatakse õppuste tarbeks.Kohalikud teavad seda tondilossi nime all.
• 85. Kaagvere Alamõisa tööstuskompleks — Eesti suurim mõisa juurde kuulunud tööstuskompleks. Ansambli keskmes asuv õllevabrik на Impossantsemaid tööstusrajatisi Eestis. Alates 1880 aastatest kuni Esimese maailmasõjani ehitati sinna ka jahuveski, saeveski, villavabrik, ketruskoda jm tööstushooneid. Ühe- ja kahekorruselisedistoritsistlikud tööstushooned on ehitatud ühtses stiilis, kasutades punast tellist ja maakivi.
• 86.Hargla endine bensiinijaam — Асуб Hargla kiriku vahetus läheduses. Анна samasasuvale Hargla pühale männile oma ohvrid ning suundu tanklasse.
• 87. Karjalaut Valga-Suurekõrtsi teel — Kõnni ringi putkemetsas ja uuri karjalauda ruume, mis viimati oli paksult kraasitud villa täis.
• 88. Vana-Prangli mõis — Vana-Prangli ehk Prangli mõis (saksa keeles Alt-Wrangelshof) pärineb keskajast ning seda on esimest korda mainitud 1550. aastal. Mõisa puidust peahoone oli ehitatud vähemalt kahes osas.Hoone vanem osa oli 1960ndateks aastateks juba hävinud ühekorruseline ehitis, mille ehitusajast ja stiilist puuduvad täpsemad andmed. Tõenäoliselt 1900-10ndate aastate paiku lisati selle vaskpoolsesse otsa kahekorruseline juurdeehitus, mis kujutas endast historyitsismi (kaaraknad) ja heimatstiili (viiluots) omapärast segu.
• 89. Joosu mõis — Joosu mõis (saksa keeles Waimel-Neuhof) oli rüütlimõis. 18. sajandi lõpus rajati pikk ühekorruseline poolkelpkatusega varaklassitsistlik ning baroksete sugemetega härrastemaja.Peahoone saali laed olid kaunistatud geomeetrilise ornamendiga. Härrastemaja esise väljaku äärde rajati ait ning tall-tõllakuur.
• 90. Veriora küüditatute mälestuskivi — Veriora küüditatute mälestuskivi asub sealse vaksali taga ning märgib paika, kus seisid suurem osa Kagu-Eesti peredest, mis olid Siberisse asumisele määratud. См. На kohalikule kogukonnale väga emotsionaalne paik, sest tolleaegne vaatepilt oli olnud kohutav — «ükskõik kuhu suunda vaadates ei näe ahastustes inimeste lõppu, neid on lihtsrdalt ni.”
• 91. Võõpsu pritsikuur — Põlvamaa suurim pritsikuur, mis oli aktiivses kasutus 1930. aastatel. Kuuri mastaapsusest saab aimu selle järgi, et kui Petseri linnas oli suur tulekahju, siis enamik tuletõrjetehnikast oli pärit Võõpsust ning abis olid kohalikud pritsumehed. Ka tänapäeval on hoonel otstarve, selle vahetus läheduses toimub Võõpsu kalameestepäev ning igapäevaselt на печать видит eksponaadid vanaaegsetest tuletõrjevahenditest.
• 92.Erastvere mõis — Erastvere on tänapäevase Põlvamaa üks vanemaid asulaid, mida on mainitud juba enne 1800. aastat. Selle paiga üks suurimaid vaatamisväärsusi on sealne mõis ja mõisapark, mis on rajatud 1810. aastal ning viimane teadaolev mõisnik elas seal 1919. aastal. Mõisahoonel on olnud ajaloo vältel palju erinevaid otstarbeid — sõja ajal haiglana, piimakombinaadina ja vanadekoduna. Lisaks mõisa imetlemisele tasub üles otsida ka pargis asuv vana tamm, mis on istutatud 1806. aastal.
• 93.Kuke bussipeatus — Tähtis koht bioloogiahuvilistele! Kuke bussipeatus asub Karilatsi vana külaaseme keskmes ning selle vahetusläheduses on Leevi jõgi ja Karilatsi kalakasvandus, mis on ehitatud 1997. aastal. Kuna kasvandus saab suure hulga oma veest Leevi jõest, siis on juhtunud, et tiikides elavad vikerforelli noorjärgud on neile ettenähtud veekogudest pääsenud metsikusse loodusesse ning seetõttu
• 94.Ungru lossi varemed — Hiiumaale sõites ei jää обширный kellelegi märkamata tee äärde jäävad uhked Ungru lossi varemed. Lossi ehitamist alustati 1893. aastal Hiiumaa Suuremõisa valitseja Evald von Ungern-Sternbergi käsul. Legendi kohaselt lubas aadlihärra armastatu mehega abielluda vaid siis, kui too ehitab talle samasuguse lossi nagu neiu kodus Saksamaal Merseburgis. Kuid kahjuks neiu suri, abieluni ei jõutud ning Ungru loss jäi lõpuni ehitamata. Hoone hakkas lagunema peale teist maailmasõda. Lisaks olevat 60ndatel lossi kive kasutatud lähedal asuva Kiltsi lennuvälja stardiraja täiteks.
• 95. Кейла-Хаапсалу raudtee lõppjaam — Jaamahoone ehitati 1905.-1907.aastal ja on siiani alles. Vastav raudtee oli kasutuses aastatel 1905-2004. Reisirongid sõitsid aastani 1995 ehk kokku ümmargused 90 aastat. Jaama ei rajatud tüüpprojekti järgi, vaid telliti orginaalkavand rõhutades Haapsalule kui tähtsale kuurortlinnale ja vajadusele васту võtta Vene kroonituid päid. Rajatud jaam koosneb neljast osast: reisijatehoonest, Imperaatoripaviljonist, neid ühendavast katusealusest ja 216 – meetri pikkusest täies ulatuses katusega kaetud perroonist.Nii pikk katusealune perroon oli omal ajal Euroopa pikim. Tänapäeval asub nn imperaatorpaviljonis Eesti Raudteemuuseum, mis rajati sinna 1997.aastal.
• 96. Tsaari-Venemaa salajane raadiojaam Spithamis — Osmussaare lähedal sõitis 1914.aasta augustis madalikule Saksa ristleja SMS Magdeburg. Enne laeva hülgamist oli vaja hävitada kõik koodiraamatud, millega sidet peeti, kuid kiirustades unustati osa hävitamata. Kohale jõudnud venelased leidsid pardalt kaks koodiraamatut, millest ühe koopia saatsid liitlastele inglastele.См. Juhtum andis olulise tõuke raadioluure arengule Venemaal. Üsna pea loodi luureosakond Tallinnas ja otsustati luua raadioluurele ja koodimurdmisele spetsialiseerunud jaam. Kohaks valiti metsane ja kõrvaline koht Loode-Eestis Allikjärve ääres. 1915. aasta jaanuaris algas ehitus ja juba sama aasta juuni lõpus alustas jaam tööd. Kasutusel oli kolm palkidest raadiomasti ja voolu andis oma jõujaam. Jaamani viis munakivitee, mis on seal säilinud tänapäevanigi. Venelased олид väga osavad — sakslased küll muutsid kordi oma šifreid, kui nüüd olid нуме mõne nädala jooksul jälle lahti murtud.Kuid kõik см. Ei kestnud kaua, 1918. aasta veebruaris tungisid saksa väed mandri-Eestisse. Selle peale raadiojaama seadmed evakueeriti ja ehitised lõhati. Seepärast сааме tänapäeval näha печать ваид mitmeid betoonist aluseid, auke, munakiviteed jms.
• 97. Riguldi mõis — Mõisa klassitsistlikus stiilis peahoone on puidust ühekorruseline hoone, mis on ehitatud ilmselt 19.sajandi alguses. Riguldi mõisast üleüldse на teateid alates 1620. aastast. Välimuselt on mõisa peahoone Läänemaa mõisadele kohaselt tagasihoidlik ja meenutab esialgu pigem taluhoonet.Lisaks peahoonele на säilinud ka mitmeid puidust ja kivist kõrvalhooneid. Ait ja kuivati ​​on päris hästi säilinud, kuid näiteks tõllakuur on varemetes. Mõis kuulub alates 1967.aastast Tallinna Internaatkoolile, kuid 2012.aastal anti SA Riguldi Kodu kasutusse. Nende eesmärk on rajada mõisa keskus erivajadustega inimestele.
• 98. Kuijõe mõis — Kuijõe mõis on asustatud 17.sajandil ja on omanud rüütlimõisa staatust. Antud ühekorruseline kivist peahoone on rajatud arvatavasti 19.sajandi alguses. Тегемист на jällegi lihtsa, tagasihoidliku mõisahoonega. Esialgu ei arvakski, et tegemist on mõisaga — kui eriilmelised võivad Eesti mõisad olla! Mõisa vähestest kõrvalhoonetest pole tänaseks ükski säilinud. Kultuuriloost väärib mainimist fakt, et Kuijõe mõsast oli pärit koorijuht Lembit Verlin. Verlinite perekond lahkus mõisast 1937.aastal jäädes veel omanikeks. Hiljem vahetusid elanikud kiiremini kui mõni mees vahetab sokke. Mõis oli kasutuses Merelaevanduse süsteemi suvelaagripaigana, kolhoosi käsutuses, mõnda aega töötas seal ka algkool.Hiljem olid veel omanikud Pärnu Metsakombinaat ja siis jahimajand. Muideks praegu on mõis jällegi müüa, kui kellegil huvi;)
• 99. Jõgeva kõrts — Tegemist on maanteekõrtsiga, mis on ehitatud 19.sajandi I poolel. Kõrts oli paekivist, mille peale ehitati pilbaskatus. Stiililt oli kõrtsihoone klassitsistlik ja põhiplaanilt L-kujuline. Hiljem на esifassaadi keskossa ehitatud viilkatusega puidust pits-ilustustega pealeehitis. Omapärane на берегу моря kõnealune kõrtside, et oli kahe talliga kõrts.Lisaks peetakse seda kõige pikemaks kõrtsiks. Peale kõrtsi на vaatamisväärsusteks veel kaks tervet kivisilda, üks ühelpool ja teine ​​teiselpool kõrtsi. Kahjuks kõrts ise на praeguseks suuresti varemetes, kuid tema suursugusus на sellegipoolest aimatav.
• 100. Kummistu kalmistu — Kummistu kalmistul on kaks paekivist laotud väravapostidega väravakohta ja surnuaeda ümbritseb pinnasega toetatud kiviaed. Vanim säilinud hauatähis pärineb 1851. aastast ja on püstitatud Ingel Baio´le (Pajule).Kokku on kalmistul läbi viidud umbes 1400-1500 матуст. Kalmistule matmine lõpetati 20. sajandi alguses, sest seal polnud enam ruumi. Viimane säilinud daatumiga hauatähis kuulub Ann Liigile ja pärineb 1924. aastast.
• 101. Suuremõisa ussikelder — Ristkülikukujulise põhiplaaniga, kahe kaarvõlviga paekivist kelder, mis on ehitatud 19. sajandi teisel poolel. Sinna olevat viinud Suuremõisa Lossist 1,5 km pikkune käik. Tänapäeval на kelder päris halvas seisukorras, näha ongi ainult kahte kaarvõlvi.Ussikeldri juures на palju jõesaarekesi, mis on omavahel kanalitega ühendatud. Вана келдер на ниме саануд тäну селлеле, эт varemetes meeldib madudele talvituda.
• 102. Käina kiriku varemed — Algselt paiknes siin oletatavasti 13. sajandist pärit puitkirik. Кивикирик эхитати 15.-16. sajandi piirimail. Et kirik ehitati viirsavile, siis vajumise tagajärjel tekkivate kahjustuste vältimiseks toestati 1660. aastatel kiriku idamüüri võimsate tugipiilaritega. 1860. aastaks ehitati kiriku lõunaküljele juurdeehitis ja altar tõsteti ümber põhjaseina.Taolist põhja – lõunasuunalist põhiplaani lahendust peetakse Baltikumis ainulaadseks. Hiiumaal oli gooti stiilis Käina kirik oma 600 istekohaga suurim. Кирик põles varemeteks 1941. aastal pärast pommitabamust.
• 103. Tohvri patareid — Ehitust alustati 1940. aasta juunis, aga см. Jäi pooleli, seega pumbajaam ja veereservuaar on täiesti katmata. Komandopunker на vett täis. Positsioonide ja abipunkrite vahele jääb poolelijäänud hiigelpunker (1950-ndate aastate komandopunkt).Patarei oli kasutusel 1944-1955. Алал он кокку 14 muinsuskaitsealust rajatist ja varet.
• 104. Hüti klaasikoja ase — Eesti esimene klaasivabrik, mis tegutses aastail 1628–1664. Klaasikoda rajati Rootsi väejuhi ja tollase Hiiumaa suurmaaomaniku Jacob de la Gardie eestvõttel. Selle võõrkeelne nimi Glashütte andis praeguseni käibiva kohanime Hüti. Klaasikoja hiilgeajal 17. sajandi keskpaigas töötas ettevõttes 30–35 inimest. Печать тоодети акнаклааси, лаборатоориумининхусид, аптееги-я медитсиниклааси, туалеттпуделид, виина, мõõду- я силмалопутусклаасид.Tänapäeval annab kunagise suure klaasivabriku asukohast aimu sinna rajatud mälestusmärk.
• 105. Ojaküla mõisa varemed — Оякула оли 18. – 19. сай karjamõis, rahvasuus elas mälestus hävitatud külast. Kui 1920ndatel tekkis Kõpu mõisa maadele asundus, siis tehti 1939 ettepanek см. Nimetada Ojakülaks. Ojaküla eraldati Kõpust aga alles 1997. aastal. Küla asub oja ääres ja на saanud nime selle järgi. Sealset oja на hakatud küla järgi kutsuma Ojaküla ojaks. Mõisakohast annavad aimu ainult varemed ja suured puud.Ала ümbritseb karjaaed, aga ligipääs varemetele peaks siiski olemas olema.
• 106. Lõimastu kaitserajatised — Hooned pärinevad u 1940. aastast. Tänapäeval asub Lõimastus hulk arusaadavaid ja ka arusaamatuid rajatisi, mis kõik moodustavad unikaalse kaitserajatiste kompleksi — raudbetoonpunkrid, suurtükipositsioonid, raudteäärsesteas meas, mésteäärsesteas meas. Umbes 200 m punktist loodes asub ka Kukeraba patarei eriti massiivne maa-alune kahekordne juhtimiskeskus, kus lae paksuseks на около 3,5 м (pidi vastu pidama kahetonnise lennukipommi otsetabamusekumi otsetabamuselekut ja sealbe on kokokmessekut, 36).Тасуб липсата ка просто арде, эт наха раннавеес лебават Тахкуна хиидрахну.

Robert Täht vahetab klubi ja ühendab jõud Eesti koondise teise superpaugutajaga

Tasuta kristlikud kohtingud Kuressaare Eesti

EU Car4you Аренда карбоновых крабов Carolim carservit. CC DJstore. GURU ehitusfoorum. Леон иабб. Ega puudumist saagi endale lubada laulukoor kõlab ilma ühe meheta kokku küll, aga kellakooris jäävad puuduja noodid lihtsalt mängimata.Kui kõik läheb hästi ja poisid tublid on, tõmbavad nad 4. Kui vaja, siis oleme valmis lisatrenne ka tegema, et kellad õigeks saada, kinnitab treener.

Kõige sagedamini sõidavad lahtise turvaööga noored mehed ja naised ning pooled lastest aastal hukkus 35 peamiselt noort inimest teelt välja sõitnud või üle katuse paiskunud autos.

Sa ei ole üksi! — GoodNews

Nad lendasid autost välja, sest turvavöö oli lahti liiklusõnnetuse ohvri sizes on palju noori, kes enam kunagi ise kõndida ei saa ning vajavad elu lõpuni teiste inimeste abi.Neil kõigil olid unistusted, lootused ja sihid mis vaid unistusteks jäävadki. Hoolitse enda ja oma lähedaste eest. Kinnita turvavöö alati ka tagaistmel.

Et elama ei jääks vaid unistus. Arsis Toredad koolid ja ansamblid Arsise kellade ansambel loodi aastal. См. Koosneb kaheksast professionalaalsest mängijast ja maailma ühest suuremast käsikellakogust. Ansambel on välja andnud neli CD-plaati. Arsise kellade kool avas oma uksed aastal Tallinnas ning kaks aastat hiljem filiaali Tartus. Tegemist on huvialakooliga, kus muusikat õpitakse käsikellade kaudu.

Kooli õppekavas on neli õppeainet: kellade ansamblimäng, solfedžo ehk noodiõpetus, muusikalugu ja klaverimäng. Тегуцеб ка какс ласте концертансамблит кокку 27 ликмега. Hea võileib on tervislik vahepala Õigesti valitud kattega võileib on tervislik suutäis tervele perele, kinnitab toitumisspetsialist Mai Maser ning soovitab lastel ja täiskasvanutel süüa iga päev lepik viilu.

Фото: EPL Veel soovitusi tervislikuks toitumiseks ЕГО päevas Kolm-Нели Корд, kindlasti ка hommikul Джу päevas vähemalt Kaks KLAASI piima või keefiri, ИЙ kodujuuste või TEISI piimatooteid Valdi magusate jookide joomist, джан korral Джу Vett Valdi kartulikrõpse, сьесть потребность sisaldavad ohtralt rasva JA Soola Харью ISE valmistama JA sööma toorsalateid JA köögivilju СОО Игаль võimalusel калы СОО päevas vähemalt Kaks Õuna В.М. puuvilja või Клаас Марью saiakesi JA pirukaid valides eelista pärmitainast tooteid AINULT lihastöö kulutab toiduga saadud energiat, seepärast liigu IgA päev vähemalt УКС-Kaks tundi Allikad: Май Мазер , Unilever Eesti Võileib võiks olla midagi enamat kui leivaviil, millele või ja vorst on peale pandud.

Toeka võileiva saab, kui leivale-võile lisada näiteks juustu, muna, liha, kala või köögivilju. Eesti Toitumisteaduse Seltsi juht lastearst Mai Maser soovitab korraliku võileiva lastele hommikul kodunt kaasa panna, et nad ei sööks päeval nälja peletamiseks ebatervislikku toitu. Kartulikrõpsud, kommid ja limonaadid sisaldavad palju rasvu, soola ja suhkrut, mis on lapse tervisele kahjulikud. Söömine ei ole ainult kõhu täitmise protsess, kinnitab toitumisspetsialist ning soovitab kõigil mõelda ka sellele, kuidas süüa.

Söömiseks tuleks varuda piisavalt aega ning toit võiks silmale kaunis välja näha. Ruttu püstijalu võileiba süües ei teki täiskõhutunnet, sest seedeprotsess pole veel pihta hakanudki, kui toit on juba söödud, märgib ta.

Mida vähem transrasvhappeid, seda parem Rikkalikust leivasortide valikust on võileivaks parimad täistera- ja lihtjahust küpsetatud leib ja sepik. Võileivale määret valides soovitab Maser eelistada pehmet võileivamääret, mis on taimeõlidest valmistatud või kujutab endast või ja taimeõli segu.

Pehmetes määretes on küllastumata rasvhapped ehk vedelad rasvad, mis aitavad ennetada südame-veresoonkonnahaigusi.

Õlide töötlemisel ehk hüdrogeenimisel nende paksendamise eesmärgil tekivad transrasvhapped. Transrasvad suurendavad nn халва kolesterooli hulka veres ja koos sellega südamehaiguste tekkimiseiski. Seega mida pehmem määre, seda tervislikum, kinnitab Maser. Margariini ostes uuri hoolikalt pakendit Tehnoloogia arenedes on hakatud valmistama ka selliseid määrdeid, mis ei sisalda transrasvhappeid.

Kas margariinis on transrasvhappeid või mitte, peab olema pakendile märgitud. Sajas grammis margariinis võib olla kuni kaks protsenti transrasvhappeid. Toitumisspetsialist soovitab margariini ostes uurida toote märgistust, mis näitab, kas toode on hüdrogeenitud ja kui palju см. Sisaldab transrasvhappeid. Parimad на määrded, mille tootmisel ei ole kasutatud hüdrogeenimist ning mis ei sisalda transrasvhappeid. Teisalt полюс alust karta, et võileivale margariini määrides sööme suurel hulgal tervisele kahjulikke rasvu.Kui katta leib margariini või võiga üsna paksult, on leival 10 grammi määret, kui hästi õhukeselt, siis vaid 2,5 грамми.

Keskmiselt kulub ühe võileiva valmistamiseks 5 граммов võid või margariini. Kahe võileivaga сааме 10 граммов määret ehk vaid 0,2 граммы transrasvu, märgib Mai Maser. Nii väike kogus transrasvu aga ei kujuta endast tervisele mingit ohtu. Панге муна вуррина кирлема. Keedetud muna keerleb kaua, toores aga jääb pärast viit või kuut tiiru seisma. Termosed lõhnavabaks Piknikuaeg на кохе kätte jõudmas ebameeldiva lõhna eemaldamiseks termosest tuleb seda loputada äädikaveega.Töötab kindlasti! Niiskuse васту Kuivainete niiskuse eest kaitsmiseks tuleb purki panna kuivatuspaberit.

Et sool oleks kuiv, võib toosi lisada ka kaks-kolm riisitera. Molekulaarse lähenemisega kosmiline kulinaarne alkeemia Alkeemilises restoranis tuleb igal juhul arvestada pisikeste portsudega. Foto: Bulls Mis on kristalne pelmeen vetikatõmmises? Või kuidas teile meeldiks Suitsuliha, mida pole vaja mäluda? Kas džinni toonikuga võib noaga lõigata? Uus toiduteooria annab neile kõik Wastused.Термин molkulaarne kokakunst tekkis juba möödunud sajandi aastatel, kui kaks teadlast otsustasid kontrollida kulinaarsete ja šamanistlike uskumuste tõepärasust füüsika ja keemia vaatevinklist.

Sellest sai alguse molkulaarse ja füüsikalise gastronoomia teadus, mille põhjalt on välja arendatud täiesti uus toiduvalmistamisviis. Kokad katsetavad eri Struktuuride, temperatuuride, keeruliste keemiliste ainete ning tavaliste produktidega, samuti maitsete ja lõhnadega. Palad võidakse panna kõrge rõhu alla või hoopis vaakumisse.Kuidas видеть omakorda mõjutab lõhnataju? Kuidas panna üht aroomi teist rõhutama? Миллин на ideaalne niiskus antud roas? Inglismaal The Fat Ducki, Hispaanias El Bulli ja Prantsusmaal Pierre Gagnaire и рестораны kokad on saavutanud täiuslikkuse ning roogade maitsed teatakse olevat taevalikud.

Täielik näitemäng Kõige olulisem on maitsete nautimine ja selleks piisab imetillukestest portsudest. Enamik toite serveeritakse otse Hiina lusikakeselt või tillukeses napakeses, millest tuleb maitseelamuse saamiseks pikavarrelise hõbelusika abil ammutada terve ports.Täis kõht на täiesti kõrvaline ega ole asjaga üldse seotud, või vähemalt nii räägitakse.

Söögielamuse saamises mängivad kaasa muidugi nii toit ja vein kui ka restorani interjöör, sisustus, valgustus, õhutemperatuur ning isegi ettekandjate rõivaste harvus kõik moodiliseadikasjas. Iga uue roa maitse ladestub eelneva maitse peale ja valmistab ette uue maitse, seetõttu pole võimalik tajuda supi maitset lahus salatimekist. Maitsete harmoonia moodustab lausa gastronoomilise näitemängu.Lavategevus saab alguse musta kalamarjaga langusticarpaccio st, järgneb vetikatõmmises kristalne pelmeen. Pärast vaheaega, kui vaatajale pakutakse nautida virtuaalset rohelist teed, tuleb lavale virtuaalne pilaff, sellele järgneb juurviljadega külm consommé ning virtuaalse Suitsulihaga oasupp.

Кульминациооникс на десертном пидисорбетт.

Таллинн — Linnaleht

Välimus ei ütle midagi Suitsuliha maitseelamuse saamiseks piserdab ettekandja külastaja üle lõhnava haavapuusuitsuga, kõik ikka selleks, et maitseretseptor.Нинг muidugi seletavad ettekandjad külalistele, mis järjekorras ning millise lusikaga tuleb midagi süüa, et saavutada maitsete harmoonia. Nende seletused aitavad paljugi kaasa, sest ükski roog ei meenuta värvi ega välimuse poolest tavalisi toite ning ainult ära proovides võib kokku viia maitse ja toidu nime. Need ongi virtuaalsed toidud, mis tähendab, et te tajute tuttavaid maitseid, kuid seejuures на roogade tekstuur ja välimus tundmatuseni muudetud, нужно на nimelt harilikult vahu või koheva suflee kujul.

Kokk-keemik eraldab toidust maitse ja aroomi ning toob need restoranikülasta- jateni, heites kõrvale harjumuspärase toidutekstuuri, või siis loob teada-tuntud toitude maitsed uutest tavatutest lähteainene.

Kolmapäev, 26.04.2017

Parimaks näiteks на virtuaalne Борс, MIS koosneb neljast taldrikule asetatud tahkest osast: külmutatud Punane sorbett, MIS на justkui Tõeline püreestatud Борс, KUUM hanemaksapasteet фуа-гра, peenestatud JA vahustatud Trühvlid Ning lõpuks kuivatatud, КИД roheliste JA punaste triipudega peedileheke, mis meenutab krõpsu.Punane sorbett on nii-öelda borši põhi, rasvane foie gras on leem, purustatud ja vahustatud trühvlid asendavad hapukoort. Peedileheke mängib aga juurvilja ja rohelise rolli.

Alguses soovitatakse võtta lusikaga sorbetti, siis foie gras d, seejärel trühvlivahtu ning lõpuks pista suhu peedileheke.

1. 02 a — [PDF-документ]!
2. пунктуатор / словарь в мастере · оттокарт / пунктуатор · GitHub.
3. ЛЕЯ МЕЙД FACEBOOKIST.
4. 26.04.2017 — 02.05.2017?
5. .
6. matšimine Jõgeva Eesti!
7. Internetis tutvumine lähedal Maardu Eesti;

Mälumisel tekib hämmastaval kombel tõelise maitsva borši maitse. Etenduse eest tuleb maksta tervikuna, kuid külastajad ei tea ette, mida neile näidatakse. Restoranis saab tellida menüü järgi, kuid sellele vaatamata võib valida ainult suupistete ja põhiroogade kombinatsioone. LL Kerge ja vaevatu viis nautida head kohvi, helista või kirjuta kerget snäkki või karastusjooki Sulle sobival ajal!

Energiajook aitab väsimusest ja kurnatusest üle saada.Седа võivad juua tudengid eksamisessiooni ajal või tööinimesed pingelisel ja suure koormusega perioodil, samuti autojuhid pikki sõite tehes. Energiajook ei ole energiapomm, kinnitab Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi direktor Райво Вокк. Energiapommi все peetakse silmas kiiresti ja suures koguses saadavat energiahulka, aga energiajoogis на suhkruid ja süsivesikuid enam-vähem sama palju kui karastusjoogis keskmiselt grammi saja milliliitri kohta.

Energiajookides kasutatakse madalama magususega suhkruid, et tauriini toimet tõsta ja kofeiini toimet pikendada, lisab Vokk.Ka kaloreid annab energiajook umbes sama palju kui limonaad. Sajas milliliitris energiajoogis на кескмиселт килокалорит. Energiajoogi koostises ei ole keemiat, kummutab Vokk teisegi müüdi.

Sa ei ole üksi!

Sextalker, Täiskasvanute tutvus — Seksijutud, Kohtingud, 18+, Külasta Sildid Eesti naised Eesti Sex eestlased soomes tutvumine ekstutvus. Tutvuseks seksi eesmärgil ootavad sind kümned tuhanded naised ja mehed üle Eesti. Leia inimene, et luua mugavalt seks tutvus juba täna.

Keemiast vaba toitu pole tema sõnul nii ehk naa olemas, sest toidu komponendid on nagunii keemilised ühendid. Lisaks suhkrule на energiajoogi koostises tavaliselt mitmesugused närvisüsteemi ergutavad ained, näiteks tauriin, kofeiin ja guaraana, ning vitamiinid. Tauriin на aminohape, mis suurendab reaktsioonikiirust ja ergutab kesknärvisüsteemi. Kofeiin tõstab vererõhku, suurendab tähelepanuvõimet ja aitab keskenduda. Seejuures на energiajoogis vähem kofeiini kui keskmiselt tassis kohvis.Гуараана на looduslik erguti, mis lõdvestab lihaseid, optimuleerib vereringet ja närvisüsteemi ning kiirendab ainevahetust.

Список эстонцев, упомянутых в панамских документах

URMAS TOOME Эстония Панамские документы

KARL KADAK Эстония Панамские документы

KARI KADAK Эстония Панамские документы

Владислав Броткин Эстония Панамские документы

MR. АЛЕКСАНДР КОВАЛЁВ Эстония Панама Документы

MR. АЛЕКСАНДР ФЕДИН Эстония Панама Документы

MR.АЛЕКСАНДР КОВАЛЁВ Эстония Панама Документы

MR. АЛЕКСАНДР КОВАЛЁВ Эстония Панамские документы

ДРАГАН ПЕРОВИЧ Эстония Панамские документы

ДРАГАН ПЕРОВИЧ Эстония Панамские документы

ИНДРЕК ААСНА Эстония Панамские документы

СЕРГЕЙ КОЛЕСНИКОВ Эстония Панамские документы

Панамские документы Эстония

Панамские документы

SERGEY Скиджарова Эстония Панама Документы

Г-н Михаил ГНИДИН Эстония Панама Документы

Яан Лухт Эстония Панама Документы

КРИСТЯН ПИХЕЛГАС Эстония Панамские документы

THE BEARER Эстония Панамские документы

THE BEARER Эстония Панама 9000 S., A., Эстония Панамские документы

JOAN MARY MARSHALL Эстония Панамские документы

JOHN DAVID MARSHALL Эстония Панамские документы

Владимир Смоило Эстония Панамские документы

MARTEN HERMAN VAN GENT Эстония Панамские документы

MART VIITAS Эстония Панамские документы

OU ARTE KINNISVARA Эстония Панамские документы

AS UNHENDATUD KAPITAL Эстония Панамские документы

EXPERT CAPITAL S.A. Эстония Панамские документы

HT Holdings Limited Эстония Панамские документы

VOLDEMAR METSAROOS Эстония Панамские документы

PLATON TINN Эстония Панамские документы

Аркадий Вартапетов Эстония Панамские документы

Г-н AAKLIV Papers Эстония 9000 Панама Панама

СЕРГЕЙ ЗЕЛЕНСКИЙ Эстония Панама Документы

Полис страхования жизни и пенсионного страхования № 97512338, выданный 3 июля 2003 г. CREDIT SUISSE (BERMUDA) LIMITED (нынешним держателем полиса является Altraplan Bermuda Limited — владелец — г-н.Panama Papers

THE BEARER Эстония Panama Papers

MAARTEN HERMANN Эстония Panama Papers

THE BEARER Эстония Panama Papers

Allan Lupp Эстония Panama Papers

Alo Streimann Эстония Panama Papers

ДМИТРИЙС НИКИФОРОВ Эстония Панамские документы

Карл-Юри Пихт Эстония Панамские документы

Сергей Кузьмицев Эстония Панамские документы

Mr.Кирилл Ермолаев из Доблести, Эстония Панамские документы

Корнилов Александр Эстония Панамские документы

ДМИТРИЙ СУМИН Эстония Панамские документы

Олег Кудинов Эстония Панамские документы

MR. МИХАЙЛ ГНИДИН Эстония Панамские документы

URMAS TOOME Эстония Панамские документы

НАТАЛИЯ ВИТЧЕНКО Эстония Панамские документы

Денис Стрекалов Эстония Панамские документы

Г-н Владислав ЛОГИНОВ Эстония Панамские документы

MR.АЛЕКСАНДР КОРНИЛОВ Эстония Панамские документы

АЛЕКСЕЙ МЮРИСЕП Эстония Панамские документы

Драган Перович Эстония Панамские документы

Эдуард Лисковски Эстония Панамские документы

ЛЕОНИД АГЕЙЕВ Эстония Панамские документы

Владис Панамские документы Эстония

Rene Kool Утечки на шельфе в Эстонии

Trahtman Ilja Утечки на море в Эстонии

2019. a 4. taotlusvoor | Kultuurkapital